Filmialased mõisted:sünopsis ja stsenaarium

10/04/2011 00:03

Joonisfilm kui animafilmi alaliik
Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ja animeerima tähendab hingestamist. Animafilmi tehes elutud asjad ja tegelased hingestatakse, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama.
Animatsiooni tehes luuakse liikumisillusioon piltide vahetamise abil, kusjuures piltidel olevate asjade või tegelaste asukoht pisut muutub. Mida enam pilte (kaadreid) sekundis, seda vähem silm märkab piltide vahetumist ja tekib tunne, et asi või tegelane ise liigub.
Üks animafilmi alamliikidest on joonisfilm. Joonisfilmi puhul filmitegelased on joonistatud.
Joonisfilmi tegemise etapid

  1. Kirjanduslik stsenaariumi kirjutamine. Kirjanduslik stsenaariumis on filmis toimuv tegevustik lahti kirjutatud filmis toimuva hakkavas järjekorras.
  2. Pildistsenaariumi loomine. Pildistsenaariumis tehakse iga stseeni kohta väike pilt, mille kõrvale kirjutatakse stseenis toimuv lahti.
  3. Piltide joonistamine
  4. Helide salvestamine või otsimine)
  5. Montaaž (Piltide ja helide filmiks kokkumonteerimine)
  6. Filmi esilinastus ja avaldamine

Sünopsis ja stsenaarium
Juhtlause (Logline): vastab ühe-kahe-kolme lausega küsimusele: millest film räägib? Sünopsis: filmi tegelaste ja tegevuse lühikirjeldus ehk lühidalt esitatud filmikokkuvõte. Sünopsise lõpus võib jätta filmi lõpu rääkimata, et huvi üleval hoida. Sünopsis e. filmi lugu, stoori, kandev idee, on filmi vundament, mille peale kõike järgnevat ehitama hakata. Stsenaariumi puhul on sünopsis see, millega lugu produtsendile/rahastajale müüma minnakse. Kui film on valmis, siis saadetakse sünopsis festivalidele ja müügiagentidele, et neis tekitada huvi filmi ostmise ja näitamise vastu.

  • Näide: „Lepatriinude jõulud“ sünopsis

Lepatriinupoiss Tim läheb Jõululaupäeval külla lepatriinutüdruk Miale. Mia väike majake ripub kuuse otsas. Siis aga tuleb inimene, raiub kuuse maha ja viib endale koju jõulupuuks. Tim ja Mia satuvad toaputukate maailma. Lepatriinud asuvad otsima teed metsa, paraku ei tea ükski toaputukas, mis asi mets on. Läbi mitmete naljakate sündmuste jõuavad Tim ja Mia oma otsingutes lõpuks kapi otsa. Seal lebab tolmukorra all postkaart, millel on kujutatud talvine mets. Et on Jõululaupäev, saabub inimeste majja Jõuluvana. Suure Jõuluvana taskust laskub nöörredeliga alla väike toaputukate Jõuluvana. Kui kõik toaputukad on oma kingitused saanud, märkab putukate Jõuluvana kurvalt seisvaid Timmi ja Miat. Jõululaupäeval, teadagi, võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

  • Näide „Leiutajateküla Lotte“ sünopsis

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks
kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks. Külaelanike arvates on judost isegi enam abi majapidamisetöödes kui keerulistest ja tõrksatest masinatest.

  • Filmi „Klass“ sünopsis: http://www.fileden.com/files/2011/2/18/3082442//KLASS_filmi_synopsis.docx

Treatment: järgmine samm peale sünopsist. Treatment'is on kogu filmi tegevus lahti kirjutatud, aga ilma dialoogita.
Stsenaarium: filmi tekst. Jagatud stseenidesse, kirjutatud koos dialoogiga. Filmistsenaarium on üsna kindlate ülesehitusreeglite ja põhimõtetega jutustus filmi sisust. Rahvusvaheliselt on paika pandud isegi filmistsenaariumi kirjutamise formaat (s.t tähe suurus, kirjastiil jne).
Näide: "TOY STORY" stsenaarium http://www.dailyscript.com/scripts/toy_story.html
Palju filmiskripte leiad http://www.imsdb.com/, vali vasakust servast žanriks animation.
Näide: Filmi „Klass“ stsenaarium: http://www.fileden.com/files/2011/2/18/3082442//KLASS_filmi_stsenaarium.RTF
Režiistsenaarium: filmi tekst, millele on lisatud kaamera juhised, kaadrisuurused, jne. See on tekst, mille järgi hakatakse filmi tegema. Selle koostab režissöör koostöös stsenaristi, operaatori, produtsendi, ja teiste asjaosalistega.
Mõistetest täpsemalt: http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html
Pildistsenaarium ehk storyboard:

  • Pildistsenaariumi näide lehelt http://imdatswca.blogspot.com/2010/11/imd-i-super-hero-project-planning.html
  • Pildistsenaariumi näide lehelt http://www.famousframes.com/creative/080623/images/storyboards-sample.jpg

Selle järgi tehtud animatsiooni näete lehel http://www.famousframes.com/website/video_blog.php?image_id=4659
Pildistsenaariumi näide lehelt http://www.theclayman.com/giant-storyboards.html

Veel 9 näidet pildiloo ehk storyboard’i kohta.
http://www.kdesign.tv/storyboards/strybd1.htm (liigu lehel nooltega edasi).
Plaanid
Plaani suurusest oleneb, kuidas kaader esile pääseb ja millise tähenduse ta vaataja jaoks omandab.
Superüldplaaniga näidatakse väga suurt ulatust, enamasti kauget maastikku, linnavaadet kõrgelt, inimene pole nii suurelt kauguselt eristatav.
Üldplaaniga antakse ülevaade ümbruskonnast. Üldplaan sobib tegevuskoha, tegelaste ja olukorra tutvustamiseks.
Keskmine üldplaan näitab näiteks inimgruppi koos nende lähima ümbrusega.
Keskplaanis näidatakse inimesi “käeulatuse” kaugusel, möödakäijad, kõrvalolijaid. Keskplaan võimaldab näidata tegelaste emotsioone ja ühtlasi anda edasi pisut taustateavet.
Lähiplaani puhul on üle laua-vahemaa, lähenetakse inimestele, objektidele.
Suurplaaniga näidatakse tegelaste emotsioone, miimikat. Võimaldab selgelt välja näidata emotsionaalset, hingelist seisukorda.
Ülisuures plaanis on võimalik näidata emotsionaalseid muutusi.
Detailplaan võimaldab näidata üksikasju, mis on hetkel väga olulise tähtsusega.
Näited plaanidest:
http://www.roek.ee/docs/videopraktika_est.pdf
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=3&id=157&sid=9e5669354725f54c07da56e7de3b6b0d
Lugu
Kõige olulisemaks asjaks filmitegemisel on lugu. Loo abil on sul võimalik oma vaatajaile midagi öelda.
Lool on tavaliselt kolm osa: I osa ehk sissejuhatus, II osa ehk teemaarendus ja III osa ehk lõpuosa.
Üks võimalus loo jutustamiseks:
I osas tutvustatakse vaatajale loo peategelasi ja tema maailma, ehk maailma, kus tegevus toimub. Peategelase ellu ilmub mingi probleem (loo põhikonflikt). Probleem järjest süveneb.
I osa lõpus toimub mingi pöördeline sündmus, mille tõttu peategelane võtab vastu otsuse hakata oma probleemiga tõsiselt tegelema.
II osas otsitaksegi vastust küsimusele „Kas peategelasel õnnestub oma probleem lahendada, oma eesmärk saavutada?“. Näidatakse peategelase võitlust probleemiga, algul kasutades lihtsamaid võimalusi probleemi lahendamiseks, seejärel algab jõulisem probleemi lahendamine peategelase poolt. Ja siis jõuab peategelane oma probleemi lahendamisele hästi lähedale, kuid siis pöördub mingil põhjusel kõik pea peale (kulminatsioon) ja kõik on justkui läbi. Kogu lugu saab uue suuna.
III osas toimub mingi ootamatu juhtum, mis juhib kõik õigesse suunda (pööre). Peategelane saab uue võimaluse oma probleemi lahendamiseks ja lugu laheneb. Lõpus näidatakse, et peategelases on toimunud loo jooksul mingid muudatused, ta on millestki aru saanud või omandanud õiged väärtused.
Loo kirjutamisest on üksikasjalikult kirjutatud Kinobussi ANIMAPUUS http://akamai.kolhoos.ee/kinobuss/animapuu/guide.htm



View My Stats